Lubasin, lubasin, aga lubadust ei täitnud! Eks pean nüüd siis selle vea heaks tegema ja kirjutama  pikemalt. Loodan, et kõigil ikka jagub jaksu seda pikka joru lugeda :D

Eelmise nädala reedel saime endale juurde mitu uut tuttavat! Väga põnevad ja toredad inimesed kõik :) Nimelt korraldasid Axel ja Tove enda juures õhtusöögi, kuhu olid kutsutud nende lähedasemad sõbrad kõrval saartelt. Hege Sistranda'st, Evelyn Sula pealt, Tom ja Bente Mausund'i pealt. Aga sellest õhtusöögist natuke hiljem.

Kuna päev oli väga ilus ja päikeseline, siis Axel otsustas Arturile paari parimat kalastuskohta tutvustada. Triinu ja Greete olid just tudusse jäänud ja seega otsustasin võimalust kasutada ja saare kõrgeim mägi üle tšekata :P Kuna ma aga üksi sinna ronida ei julgenud (kes teab mis troll võsast välja võin hüpata eksole? :D ), siis kutsusin Tove endale teejuhiks. Kahju et sinna kõndimine nii vähe aega võttis, ma oleks hea meelega kauem aega sellele tegevusele pühendanud, sest mäed on minu arust lihtsalt fantastilised! Peale 5-7 minutit olimegi juba mäe otsas. Jah, see ei ole just kõige kõrgem mägi, aga see eest milline vaade! Lihtsalt hämmastav, kui kaunis sealt ülevalt vaadates kõik oli. Oeh, lausa sõnatuks võtab! Tegin ka ühe panoraami saarest. Ma ei ole sellega küll väga rahul, aga see on hea mälestus toredast päevast!

"Mu koduke on tilluke"

Peale mõningast vaatlust hakkasime vaikselt alla liikuma, sest Axeli ja Tove esimene külaline oli iga hetk saabumas. Tove mainis, et Norras on hea elada veel ka sellepärast, et erinevate kohtade nägemiseks ei ole vaja palju maad sõita :) Kõigest paaritunnine sõit ja juba võid vallutada kõrgeid mägesid, või panna ennast proovile mägedes suuskadega sõites (selle viimase jätaks ma parem vahele :P).

Ja juba kuulsimegi paadimürinat. Esimene külaline oli saabunud! Hege tuli külla koos oma väikse koerakesega. Mingitsorti taskukoer. Kuna ma ei tahtnud ebaviisakas olla, siis hakkasin kodu poole liikuma, kuid Tove pakkus, et ma võiksin ennem tüdrukute ärkamist ju ühe kohvi nende pool juua. Olin kahtleval seisukohal, et ehk ma segan, aga Hege (kes nägi mind tegelikult alles esimest korda elus), patsutas mulle õlale ja ütles et kõik on teretulnud :) Milline suhtumine, eh?

Ma ei mäleta, millest me sees olles rääkisime, kuid ühel hetkel võttis Hege oma kotist välja purgi ja ütles Tovele et vaadaku Tove, mis talle toodi. Minu suureks üllatuseks oli see Saku originaali eksportpurk! Võite ainult ette kujutada kuidas mu silmad särama lõid. Muidugi sain ma sellise kauni naeratuse ja toreda näoilme pärast selle purgi õlut omale. Nautisin seda igati ja esimese lonksu võtsin Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul! (Mis siis, et see oli olnud eelmisel päeval) Rääkisime veel natukene aega juttu, kui korraga kuulsime, et keegi  akna peale koputas. Axel oli kalalt tagasi tulnud.
Muidugi ju Artur ka koos temaga. Niisiis kiirustasin kohe koju tagasi, sest olin ukse lukku keeranud ja ainuke võti oli minu käes.

Õhtuks kutsuti meid mõlemaid külla. Ootasime kuni tüdrukud tuttu jäid ja läksime.
Kohe trepi peal tervitas meid Tom ja  Evelyn, kes hakkas meiega kohe vabalt suhtlema ning oli siiralt rõõmus selle üle, et oleme just Bogøya saare enda uueks elukohaks valinud.

Mõne aja pärast suundusime kõik tuppa. Naised olid tõsiselt vaeva näinud ja teinud korraliku sushist koosneva õhtusöögi. Olin alguses kohe ikka väga kahtleval seisukohal selle kõige suhtes. (Olen vast liiga palju filme vaadanud, ja kartsin et mul kindlasti hakkab kõhus keerama kui ma seda söön) Aga lõpuks võtsin oma julguse kokku ja otsustasin et tulgu mis tuleb! Ära ma ikka ei sure. Esimest korda elus sõin ma kammkarbi liha! Natuke hirmutas see mõte, et tegu on ikkagi teoga ju... aga kui aus olla, siis oli see liha sama maitsega mis krabiliha! Ja krabiliha on ju meeeeeletult hea ( ka seda olen siin saare peal juba saanud..mmm...).

Jõime veini, jaapani õlut nimega ASAHI (millel ma hiljem leidsin naljaka sõnade kombinatsiooni: AS Ahi). Rääkisime kunstist ja Eesti elust. Samuti ka Norra elust. (Üllatav oli kuulda, et norrakate jaoks on oluline omada iPad'i ja iPhone'i... kui eestlase jaoks on lihtsalt oluline omada mingit telefoni või arvutit, ja mõne jaoks igati enesestmõistetavat kodu).

Kuna Hege tegeleb ühe ürituse korraldamisega, siis pakkus ta mulle välja, et võiksin uuesti maalima hakata ja ka pildistada siinset saareelu. Kunst ja käsitöö pidavat siin väga hinnatud ja ka minev kaup olema. Seega ostsingi omale üle pika aja taas akrüülvärvid ja käin tihedamini fotoaparaadiga ringi.

Homsest (praegu juba tänasest) loodan oma esimese maaliga algust teha. Nimelt tellis Tove mult enda söögitoa seinale kaks metsalillede maali. Eks näha ole, kas mul on veel pintsli kasutamine meeles ja kuidas mul see maalimine üldse välja tuleb. Kujutluspildis tulevad nendest kahest maalist minu parimad tööd üldse :P

Pöidlad pihku, et mu loominguline pool mind unustanud ei ole.

Seniks aga, järgmiste juttudeni! :)