Paar päeva tagasi kui lapsed oma lõunauinakut tegid (õigemini proovisid teha) ja Artur töö tegemist nautis, olin mina samal ajal rahulikult köögis oma järjekordset asjalikku raamatut lugemas. Seekordne raamat räägib värvidest ja kuidas neid omavahel paremini segada, et piltidel ja maalidel valitseks harmoonia. (Umbes samasugune nagu minu hinges :) )

Kaunis ja harmooniline

Järsku kuulsin väga tugevat põmakat! Esimene mõte oli kohe "Trinity", sest tema magab meil lõuna ajal ülemisel korrusel.( Vastasel juhul ei magaks kumbi tüdruk oma lõunauinakut, vaid toas käiks üks meeletu padjasõda või mäkusõda ) Kartsin, et ta kukkus kuidagi peaga vastu seina, või lendas tagurpidi trepist alla. Seega tormasin ruttu üles ja mida ma nägin.. Trinity väga rahulikult voodis, ilusti teki all, vaatab mulle otsa ja küsib:"emme, mida sina seal all teed?".

Muidugi oli mul hea meel näha, et Trinityga kõik korras oli, aga siiski jäi küsimus õhku, et mis suur kärakas see siis oli? Panin tossud jalga, tõmbasin jope selga ja astusin välja. Kuna ilmataat oli meile saatnud jälle mõnusalt suure tuulekese, siis kartsin ma et äkki on majal midagi küljest ära lennanud. Või kukkus mujal miski asi ümber. Vaatlesin ikka päris tükk aega ümbrust ja üritasin aru saada mis see võis nii suurt müra tekitada, aga ei suutnud oma küsimusele vastust leida.

Kuna lapsed olid voodites (Greete magas rahulikult oma võrekas ja Trinity oli ka rahulikult pikali), otsustasin ma minna Arturi käest aru pärima. 5 minuti pärast maandusin tema töökohas, endal käed ja jalad all värisemas, sest see oli tõesti jube pauk olnud. Nemad aga istusid Axeliga rahulikult seal kai peal ja jõid parasjagu kohvi. Mina muidugi hüppasin kohe kaela, et mis pauk see oli ja mis värk toimub. Siis hakati mulle igast jama kokku rääkima. Muidugi heas mõttes. Mehed tegid lihtsalt nalja ja tahtsid mind vaesekest nende naljadega ehmatada. Küll väitsid nad, et dünamiiti õhiti, küll et kellegil lendas maja minema, või et maavärin oli hoopis. Muidugi ei uskunud ma ühtegi versiooni. Nii lolliks ma siin saarel veel jäänud ei ole :)

Kuid tõde oli see, et sellel päeval toimusid sõjaväel mingisugused õppused. Nimelt on meie saarest umbes 2km kaugusel sõjaväebaas või lennuväli või teab mis. Axel ütles, et kuna oleme NATO riik, siis peab selliste mürtsudega lihtsalt harjuma. (Mis ei valmista mulle eriti suurt probleemi) Tegin Arturile veel nalja, et vaata polegi vahet kas elame Eestis või Norras, ikka oleme sõjaväe lähedal (vihjega siis Rummu kohta, kus iga päev lendas mõni Ämari õppelennuk meie külakese kohal).

Vastus saadud rahunesin maha ja mõtlesin enne kojuminekut Tove juurest läbi põigata, et arutada galerii/muuseumi ideed. Nimelt on Bogöyal olemas maja, kus kunagi asus pood. Üpriski suur on teine. Omanik on juba tükk aega mõtisklenud selle üle, et kas teha sinna muuseum või mitte. Materjali jaguks, kohe hulgaga. Me Tovega aga mõtlesime, et kuna suvel on see saar turistide seas populaarne siis miks mitte see idee ellu viia. Ja lisada sinna muuseumisse ka minu joonitused/maalid. Tove juba olevat arutanud seda ideed ka omanikega ja neile mõte meeldis. Sellepärast loengi praegu väga palju erialast kirjandust, et mu tööd ikka sinna seintele sobiksid.

Peale külaskäiku ruttasin koju. Mõne aja pärast tuli ka Artur. Oh kui hea on siis kui mees käib tööl praktiliselt üle tee ja teda on võimalik terve päev aknast näha. Ning kõige tipuks kestab tööpäev kõigest keskpäevani. Artur ütles mulle ükspäev sellise lause: "Paradiis. Annika, me oleme sattunud paradiisi" :) Pean tunnistama, et ta ei valeta.

Eile käisid seda paradiisi isegi telemehed filmimas. Täpsustuseks siis nii palju, et Norra telekanalil on hommikuprogramm, kus iga nädal valitakse välja üks maakond mida telekas tutvustatakse. Seekordse konkursi võitis Bogöya saar! Nad saabusid siia pühapäeva õhtul ja esmaspäeval, ehk siis eile oli saare ainsas pubis korraldatud ka vahva koosviibimine, kus olid kohal enamus saare elanikke ja anti üle tunnistus või diplom, et nad on seda kohta külastanud. Pubi omanikust oli väga armas teha selleks puhuks ka traditsioonilist toitu: bacalao, fiskesupp ja kamskjell. Esimene toit koosneb tomatist, küüslaugust, sibulast, KALAST muidugi ja chillist. Teine on kalasupp, mida ma kahjuks ei saanudki proovida. Aga see pidi olema hästi koorene ja hea. (Eks uurin kunagi retsepti ja proovin ka seda valmistada) ja viimane on kammkarbi liha punase pipra ja mingite jubinatega veel. Igatahes oli ka see suhteliselt vürtsikas. Siin ka asjakohane artikkel, kes Norra keelt valdavad, või google translate'i kasutada viitsivad  :)

http://www.froya.no/nyheter/god_morgen_norge_og_bogya/

Samal ajal kui ma omale bacalao'd tõstma läksin ja lauda tagasi hakkasin minema, tuli proua reporter ja härra kaameramees minu juurde ja küsisid  mult miks me siia saarele kolisime ja kuidas meile uus elukoht meeldib. Puterdasin neile enda ebamäärase inglise keelega, kui väga meile see koht meeldib ja kuidas oleme isegi oma majakese peale juba mõelnud.Samuti soovisid nad, et ma traditsioonilist toitu kaamera ees maitseksin. Mainisin neile , et nüüd näeb terve Norra kuidas ma söön. (Igatahes oli see suhteliselt ebameeldiv tegevus. Kaamera ees söömine nimelt), kuna tegu oli vürtsika roaga, siis minu viimased sõnad kaamerasse olid: "but i bet, it's very good with beer! (Aga ma võin kihla vedada, et see on õluga väga hea!)" Mõlemad muigasid.Seega sai minust sellel õhtul telestaar, kellele meeldib arvatavasti õlu. Kuid ma loodan, et päris telekas nad mind ei näita. Mis siis et olin ennast üle tüki aja jälle ilusaks saanud teha. Silmad värvitud, lõhnaõli peal ja seljas kaunilt sillerdav pluus, mille peal boolero. Oh kui hea oli üle tüki aja ennast jälle ilusa naisena tunda, mitte tavalise maalähedase inimesena, kes ma hetkel siin saarel elades ka olen. Kuid see mõte ei heiduta mind üldsegi, pikem paitab meeli lausa.

Bacalao


Peale kahte või kolme tundi sai üritus läbi ja igaüks läks oma koju. Kuid siiski oli see üks tore koosviibimine üle pika aja. Sain teada, et reedeti on see pubi vist kõigile avatud. Ei tea kas minust saab nüüd saarel elav merenaine, kes käib reedeti baaris tinistamas? Kuid vaevalt see siiski nii läheb, sest üks pooleliitrine klaasitäis head õlut maksis 70NOK-i.See teeb Eesti rahas umbes 140-150 krooni. Eurodes ma ei tea :)


Saadet meie saarest ja sõsarsaarest näeb reedel. Kanalit ja kellaaega pean veel täpsemalt uurima. Kui teada saan, siis panen kindlasti ka siia üles. Tegelikult arvan ma, et järgmise postituse üritangi lisada saatesalvestusega.


Jääme siis ootama!