Jälle olen ma nii kaua uue postitusega viivitanud. :(
Põhjus on arvatavasti selles, et minu see osa kes tegeleb/tegeles kirjutamisega on kuidagi kohmetuks jäänud. Ei oska enam sõnu seada ja ei ole nii sorav nagu kunagi. Millest on küll siiralt kahju..

Üritan ta siiski aja jooksul üle leida ja uuesti korralikult tööle panna. Muidu tunnen ennast kuidagi poolikuna.

Vahepeal on jälle toimunud põnevaid sündmusi. Mulle hakkab tunduma, et siin olles toimub neid sündmusi ühe nädala jooksul rohkem kui Eestis ühe kuu jooksul. :)

Esimene suursündmus oli muidugi Greete sünnipäev! 22 veebruar, täpselt kaks aastat tagasi nägi ilmavalgust minu teine tütrekene (kes sarnaselt eelmisega, pidi olema poiss :D ).

Kahe aastane preilna

Käisime eelmisel päeval just poes, et kõik toidud olemas oleksid. Alguses plaanisin teha miskitsorti uhkema tordi, nagu enamjaolt kombeks on, kuid siis mõtlesin ümber ja otsustasin tavalise kohupiima-õunakoogi kasuks. (Retsepti sain siit: http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=1274) See tuli nii maitsev, et Artur tellis järgmiseks korraks veel ühe sellise. Soolaseks suupisteks oli riisisalat ja viilutatud porgandid... samuti üks pakk krõpse, mis oli tegelikult mõeldud rohkem poistele.

Olin nii pabinas, kuna kartsin et äkki minu tehtud toidud ei meeldi kellegile. Aga õnneks jäid kõik söögiga väga rahule. Koogi kohta öeldi: "Nagu kallist kohvikust ostetud". Ja salat isegi käks kõigil kurgust alla :)

Samuti ei saa mainimata jätta ka selle päeva ilma. Olime üpris kindlad, et saame kõik asjda korraga kohale toimetada. (Nimelt pidasime sünnipäevapeo Tove ja Axeli juures, sest neil on tunduvalt rohkem ruumi ja arvasin, et tüdrukutel oleks seal palju põnevam.) Aga õues oli väga tuuline, kiiruseks umbes 23m/s. Alguses pidi Artur lastega ees ära minema, aga siis tuli umbes kahe minuti pärast tuppa tagasi ja ütles, et me peame ikkagi koos minema. Mina võtsin Greete sülle ja tema hoidis Trinity't. Nii me siis sammusime uhkel sammul, rahe näkku pritsimas üle rippsilla, mis sellise tuulega otseloomulikult kõikus. Kuid kohale me jõudsime :)
Isegi söögid saime niimoodi kohale toimetatud, et midagi maha ei kukkunud.

Oi kui ilus kõik oli. Tove oli laua ilusti ära kaunistanud. Ukseavas olid õhupallid ja kõik oli tõesti nii väga ilus. :) Samuti küpsetas ta Greetele sünnipäeva puhul muffineid! Ma ei ole mitte kunagi, mitte kuskil nii häid muffineid söönud. Need lausa sulasid suus. Pean talt kunagi uurima, kuidas ta neid võlukooke tegi :)

Mmmmm..

Kahju oli ainult sellest, et kuna Greete on nii tilluke siis paraku ei saanud nendega midagi põnevat mängida. Luban et järgmine aasta mõtlen välja ka mõned põnevad mängud, mida kõik koos teha võiks. Kuid Axel ja Tove, nii vapustavalt head inimesed, kinkisid Greetele sünnipäevaks jalgratta. Tahtsime Arturiga tegelikult tulevikus ise talle selle kinkida, aga küll leiame mõne uue ja huvitava mõtte. Trinity sai samuti endale uue jalgratta. Täitsa roosa, ja täitsa tema enda oma. See pidi olema siin saarel kohustuslik - ratas - igal lapsel enda oma. (Kuigi teed ei ole siin küll ratastega sõitmise jaoks :) )

Sünnipäeva printsessid

Võin käsi südamel öelda, et see oli parim sünnipäev minu lapsele, millest kunagi unistanud olen!

Et postitus liiga pikaks ei veniks, ja et mu kirjutamisepool natuke ennast koguda saaks, siis jätan järgmise jutu homseks. :)